Teater Odeon

Kuulan makilt pisut rocki
Võtan ennast pisut yokki
Minu juuste all on küpsemas üks plaan
Pimedus kui laskub õue
Panen musta kanga põue
Lahkun majast nõnda vaikselt nagu saan

Võtan veelkord lonksu veini
Kesta ukselt viskan Sein'i
Hetke kuulan kuidas voolavad ta veed
Tänavaid nüüd öö las katta
Võtan aiast mootorratta
Peagi sõidan mööda jahedat alleed

Vilistades seda viisi
Rattad kannavad Pariisi
Rattakummide all jookseb valge joon
Keeran otsa siis Pigalle'i
Võtan peale oma kalli
Täna ees meid ootab teater 'Odeon'

Näitemängule ei kipu
Võtan põuest musta lipu
Teatri katusele heiskame ta siis
Tuhmilt helkima lööb taevas
Leiame end tähelaevas
Mis meid hääletult anarhiasse viib

Nüüd meid ükski võim ei taba
Olen piiramatult vaba
Nüüd võin teha mida tahan olen prii