Pudelilugu

Taarapunkt tegi uksed lahti kümme null-null
Saba lõppu seisma jäin, mis oli tõesti hull
Pudelite koorma all kõik seisjad ägasid, tihti vahetasid kätt ja selga sügasid

Kõlisesid kopikad seal vastu letipuud
Avameelselt naeratasid pudelite suud
Rivistusid kastidesse nagu sõdurid, ja ei olnud nendel enam mingeid muresid

Üksi nurgas pimedas üks rummipudel seal
Hüljatuna konutas, paks tolmukord tal peal
Tehtud oli tema töö, nii tarbetu ja kurb. Ootas, millal saabub talle pudelite surm

Meenutas veel päevi kuldseid, kuldset rummi täis
Riiulil ta teiste kõrval helkis, uhkust täis
Teda nõuti, teda viidi, joodi tilgatuks. Suletud on tema ees nüüd iga maja uks

Tuleks keegi mutikene, korjaks üles ta
Villiks maitsva mahlakese sisse käärima
Kuid kes märkaks tolmund nurgas kurba pudelit?
Kedagi ei tõmba enam tema uhke silt