Mees Kes Teadis Ussisõnu

Kuula, mees, kui aeg oli ammu
Metsades konutas kogu me hõim
Saksu ei olnud, ja polnud ka ju hullu
Maksis ju metsades ürgmehe võim

Ma olen mees kes teab vanu viise
Uss mida põõsa all sisistas
Laulaksin teilgi kui päev poleks kiire
Mis karu mul koopas sosistas

Nüüd on mets jäänud vakka
Neidude laulust ei rõkka me laas
Kui kõssan ma teil, ärge mõistke mind hukka -
Ükskord algab kõik see taas!

Raudmehe meel on pahempidi sõlmes -
Usside sõnast nad aru ei saa
Kuulge, oh Pärtlid, kes salamisi palves
Minust te kahte nahka ei saa!

Mõurab taas, mees
Kes teadis ussisõnu
Ja vanakuradi vanaisa
Lööb tantsu tõrre sees

Tulge kõik, kel meel on veel hеlge
Huntide piimast kel molu on märg!
Üürgamе valjust, et kord oleks selge:
Makske me metsade valu ja võlg!

Laulan, sest aega veel antud
Veel pole raugenud metsmehe meel
Naeran te palvet või pattu
Kutsu või kuradiks, he-he-hee!

Mõurab taas, mees
Kes teadis ussisõnu
Ja vanakuradi vanaisa
Lööb tantsu tõrre sees