Laula Minust

[Verse 1: SIP€LGA 14]
Kui teadvus taastub järjekordselt
Kuskil märjas kraavis paastun, kopsud saastund
Pori sisse kukkund on mu hingelaastud
Astun, komistan ja kukun, selles pilves kus ma elan
Viimast positiivset mälestust ei mäleta ma enam
Mu keha mis on külm ja tühi vaikselt heidab hinge
Olen pilves, narkouimis silme ees mul viskab ringe
Seda elu ma ei valin'd, vaid see tõmbas mind aint kaasa
Ained voolavad süsteemis, surnu moodi laman maas ma
Tasakaalutu debiilik, mõistus millest kaugel viibin
Eluviis mis on kui kriis, see vaimuvaene sitt diviis
Elan päev ma korraga, kuni haarab mind saatus
Ekspertiisi käigus tervitab mind narkomaani staatus
Kõik mu sõbrad nüüdseks surnud, perest pole kuulnud
Kuigi olen aru saanud, et seal ma pole teretulnud
Iga päev on mu jaoks lahing, raske lahing iseendaga
Tahan lõpetada aga jälle pilve lendan ma
Paneelmaja aknast välja lendab toole
Narkojoobes kaagid, jätke võtmed väljapoole
Ajalooline, sest kulda rohkem kui Erki Noolel
Kui näeksid meie elu kaotaks kohe naljasoone
See hoone on see kus salaviina juurde toome
Ja kui puudust tuleb siis ka soetame kondoome
Astronoomne on see tunne millel puudub aruanne
Paranoiliselt mind hõivab, sest nad loevad minu samme

[Outro]
Kui olen surnud, palun laula minust siis
Kui olen surnud, palun laula minust siis
Kui olen surnud, narkouim on minust võtnud võimust
Palun faking laula minust siis
Kui olen surnud, palun laula minust siis
Kui olen surnud, palun laula minust siis
Kui olen surnud, narkouim on minust võtnud võimust
Palun faking laula minust siis