KUNI PÄIKE TÕUSEB IDAST

Ampsusuurused albumid kõrvus
Viru rist kõnnib lõputus õhtute jadas
Mul on vilkuvad lambid ja isiklik põrgu
Jäävihm tuuleklaasil ja külmad on jalad

Kui maalin linna
Banketid, tühjad klaasid ja laused
Ei taha minna
Võltsid naerusuud, a kodu on kaugel

Kui korrutan vaikselt
Et see korrus on vaid ees
Ja me anname andeks
Ja naerame kaineks
Kui uues fooritsüklis enam pole kõrvuti
Ühe-tere-tuttavatest kootud võrgustik

Meid ennast täis on klubiesised ja kohvikud
Sarnased muusikamaitsed ja riided
Me elame, kus õhtud vesised ja hommikud
On ühtemoodi vaiksed ning kiired

Ref 2x:
Me istuks siin veel pikalt
Kuni päike tõuseb idast
Vaid et ei hakkaks igav
Ja me ei näeks oma nägusid peeglis

Järjekorras oodates, et oma lugu laulda
Pingutades silmi, nägemaks ehk enda peegeldust
Nendes nägudes, kes täna surund lauda
Ja oma vigu neeldes ägestud, sest oled reedetud

Järjekordsel laupäeval, kõik on sama
Takso läbi kustund linna veereb
Seltskond igatseb ja sülgab võite maha
Saame kokku, teeme teed me

Sööme eilse jääke köögilaualt
Vastu hommikut ja pilgud läigivad
Paljud puudu, need siin istuks kaua
Praegu hakkasimegi just sinust rääkima

Ref 2x:
Me istuks siin veel pikalt
Kuni päike tõuseb idast
Vaid et ei hakkaks igav
Ja me ei näeks oma nägusid peeglis