KOLIMISKASTID

Muru kõrbeb
Suuri sõnu vaob olmesse
Sa oled väsind, sa tahad olla eemal
Päevi rodus kaob koldesse
Päike tõuseb
Küsid, miks õhtud ma ikka veel veedan
Siin vettinud linnas

Külmas köögis ilma särgita
Leige kohvi põhjast märgata
Kui veider sügis pugend mütsi alla
Keegi siis ei taha üksi olla
A meil pole enam ühtki sõna rääkida

Ref 2x:
Kolimiskastidesse virna (kastidesse virna)
Ammu ära antud asju (antud asju)
Neist ei suuda lahti öelda, lahti öelda
Neis olevik kaob, olevik kaob põrandale laiali

Kas suured tunded on olemas?
Või peame nad mõtlema välja
Ja uskuma piisava hoolega
Et muutuksid aeglaselt päriseks

Soolaleiba oodates, mis tuleb
Iga kord mõni teine kord
Seinad pole ikka üle värvitud

Mul jäänud ööd veel hirmus ärgata
Siis panen riidesse end enne äratust
Ning avan varavalges värava
Väsind esinemast tühjal väljakul

Ref 2x:
Kolimiskastidesse virna (kastidesse virna)
Ammu ära antud asju (antud asju)
Neist ei suuda lahti öelda, lahti öelda
Neis olevik kaob, olevik kaob põrandale laiali

Ehkki korter näib nii kindel
Üürihind sööb hinge seest
Otsid avarust ja kirge
Palun ütle, mille eest?

Kümme aastat kodulaenu
Mis lapiks su tühjust ja korvaks
Enda otsa ei vaatama vaevu
Keegi teine võib teha meid korda

Kummutisahtlites ilusad kirjad
Mis enam ei tähenda midagi
Tühjades ruumides kilavad silmad
Embavad lõigatud sidemeid

Ref 2x:
Kolimiskastidesse virna (kastidesse virna)
Ammu ära antud asju (antud asju)
Neist ei suuda lahti öelda, lahti öelda
Neis olevik kaob, olevik kaob põrandale laiali