EEMALT

Vaatan hetkesid kõrvalt, kael õieli
Kogun kohvrisse, kritseldan märkmeid
Ise valin, kuis maanduvad lõuendil
Ja maal saab reaalsusest täpsem

Reaktsioonid on kinni mu peas
Kas näen mahedat vihma või padukat
Kõigi tagaaed seesmiselt hea
Natuur valib eesaia paruka

Olen alati peljanud üksindust
Põland pidusid, lembinud istumisi
Reedeõhtute õpitud üksluisust
Joominguid, teesklust ja kiskumisi

Ent ma kogun neist kilde, mis kannavad
Pause, mu tükkides hiilates
Kuidas inimloom püüdleb ja armastab
Elu, murdlainetes kilgates

Ja millised toonid sest saavad
Kui elukuma läbib vaimu kadalipu?
Ehk kogetus vaid ulma-aastad
Ning me eksime kanarbikus? (huh)

2x Ref
Vahel võiks vaadata eemalt
Et mõista, mis arendaks teemat
Vahel võiks vaadata eemalt
Et mõista, mis mõista, mis mõista...

Melu keskel ei jätkugi õhku
Ja mõistus võib vastu pead saada
Kõle kesköö või liigutav õhtu
Loeb, kuidas neid külje pealt vaatan

Sel maailmal on kauneimad silmad
Mille pilgud saan väljastpoolt kaasa
Mälupiltides paremad ilmad
Mida postkaardil sulle võin saata

3x:
Ja see on tõesti perspektiivi küsimus

2x:
Astuda eemale, vaadata väliselt
Nii võib jõuda veel millegi suurema jälile
Mitte üks tõde ei ole tulnd päriseks
Horisont paika, ma võtan end käsile

2x Ref
Vahel võiks vaadata eemalt
Et mõista, mis arendaks teemat
Vahel võiks vaadata eemalt
Et mõista, mis mõista, mis mõista...